Kui mulle pakuti võimalust osaleda käesoleva aasta AU ja võimaluse korral kirjutada ka blogisid, siis plaanisin ma esimese hooga anda Teile ülevaateid minu poolt külastatud loengutest, kuid täna õhtul nähes Via Bellagio ees olevat purskkaevu etendust tekkis mul idee rääkida Teile seda, mille nägemiseks ei piisa ainult arvuti taga istumisest, vaid tuleks ikka ka ise kohale tulla.
Kogu meie siin olemise aeg on olnud oma pagasi ootamine, nimelt hilines Tallinnast pühapäeval väljunud lend piisavalt selleks, et meie kõikide pagas jäi meist Helsingisse maha. Asi selles, et me valisime oma esimeseks lennuks kell 12.40 väljuma pidanud Tallinn Helsingi lennuki, kuid Te mäletate ise, milline ilm pühapäeval Tallinnas oli, sadas lund ja külma oli ka kusagil 10 kraadi juures. See oli piisav selleks, et lennuohutuse tagamiseks tuli kõikidele väljuvatele lennukitele teha jäätumisvastast tõrjet, kuid kahjuks röövis see meilt 10 minutit, kogu meie teel olemise ajaga võrreldes oli see köömes, kuid piisav selleks, et New Yorgis ei leidnud me oma pagasilindilt oma kohvreid.
Oma pagasiga pidime me tegelema hakata alles Las Vegases ja esimene asi, mis meile lennujaamas öeldi oli see, meie kohvrid on teel Los Angelesse ja peaksid meieni jõudma järgmisel päeval kusagil kella 15.00 ajal. Kui ma natuke peale kella kolme küsisin, kus mu pagas on, siis öeldi mulle, et see peaks nelja tunni jooksul hotelli jõudma, aga kui ma vaatasin American Airlines kodulehte, siis sain ma teada, et pagas toimetatakse minuni 6 tunni jooksul. Igatahes blogi kirjutamise alguseks ei ole ma oma kohvrit veel näinud.
Esimene asi, mis me siin täna tegime oli AU Check In. AU ise toimub Mandalay Bay nimelises hotellis ja nagu siinsetele hotellidele kohane, siis peauksest sisenedes ootavad Sind sajad ja sajad mänguautomaadid, kuid nendest tuli ennast mööda manööverdada ja leida üles tee konverentsikeskusesse. Kui me pika otsimise peale olime vajaliku saali üle leidnud, läks Check In kuidagi väga kiiresti, nimelt tuli meil ühte arvutisse sisestada AU suhtelemiseks kasutatav e-kirja aadresse, marssida siis esimese laua juurde ja saada sealt kätte oma AU nimekaart ning minna läbi ka veel teise laua juurest, kus anti meile kätte ka AU ametlik kott/pääse.
Kui see oli tehtud, siis asusime me teele oma hotellide poolt.
Käesoleval aastal elavad AU külalised kolmes hotellis, millisteks on Mandalay Bay, Venetian ja Palazzo. Muud ei midagi, aga Mandalay Bay asub ühes ning Venetian ja Palazzo teises Stripi otsas. Kuna mulle ei ole mitte kunagi meeldinud külastada linnu, nähes seal ainult hotelli ja lennujaama, siis otsustasin ma läbida selle tee jala. Tegemist ei olnud just kõige lühema jalutuskäiguga, aga arvestades seda mida ma muidu näinud ei oleks, tasus see vaev ennast kindlasti ära ja ka Teil soovitan ma selle jalutuskäigu läbi teha.
Mida ma oma jalutuskäigul nägin, saaks ma kirjutada veel päris mitu lehekülge, aga kindlast soovitan ma Teil külastada kohaliku Eifeli torni koopiat ja nautida sealt avanevat vaadet ning kindlasti soovitan ma Teil oodata ka õhtupimedust ja nautida siis Via Bellagio ees toimuvat purskkaevu etendust.
Olles külastanud ka Tsarskoje Tselod ja näinud sealset purskkaevu, siis võin öelda, et mõlemad on võrdväärsed ja vaatamist väärt.
Blogi kirjutamse ajal hakkas mulle silma, et minu hotellitoa lauatelefonil vilgub mingi tuli ja ekraanil on kiri, mis teavitab mind kahest sõnumist. Esimene neist oli AU projektijuhi tervitus AU-st osavõtjatele ja teine neist, oh õnne ja rõõmu teavitas mind sellest, et minu kohver on õnnelikult hotelli jõudnud.
Homse blogi teemat ei ole ma veel välja mõtelnud, aga ma luban, et see tuleb ja ka selles räägin ma küll AU nimelisest üritusest, kuid kindlasti ei anna ma teile ülevaadet loengutes ja laboritest toimunust. Sellest saate Te ise osa võtta, registreerides ennast AU lehel AU Virtual nimelisele üritusele.