Sõna “projekt” on eesti keeles väga mitmetähenduslik ja kohati lausa odavalt labane. Projekt võib tähendada konteineritäit tehnilist dokumentatsiooni, spetsifikatsioone, jooniseid ja skeeme Suure-Väina silla ehitamiseks või ka uue lüpsiku rahastustaotlust. Enamusel juhtudel mõistetakse projekti aga projektijuhtimise võtmes ühekordset tööd kindla eesmärgi, ressursside ja ajakavaga. Projektijuhi ametinimetus võib tähendada nii pilvelõhkuja ehitusplatsi juhti, kui WC-paberi müügimeest. Projektikirjutaja aga on see, kes oskab etteantud vorminõuete järgi kopipasteerida.
Projekteerija ametinimetus, mis ehitajate jaoks kipub vahelduva eduga olema ka sõimusõna, tuleneb projekteerimisest. Projekteerimine aga tähendab tasapinnale kujutamist ehk ka projitseerimist. See tähendab ju tegelikult etteantud lahendi tasapinnalist joonestamist, mitte uue lahendi väljatöötamist? Mina ei taha olla projekteerija, tahan olla midagi enamat!
Inglise keeles kasutatakse sõna “design“. Sama kõlaga eestikeelne “disain” on samas kitsatähenduslik ja selle all mõeldakse toote kavandamist. Design eesti keeles on aga kavandamine, kavand. Oleme küll harjunud projekteerima ja selle kõrval kõlab kavandamine kohmakana, aga tegemist on ikkagi eesti keelse ja arusaadava sõnaga. Võttes eestikeelse ja ühetähendusliku sõna aktiivsemasse kasutusse väldiksime arusaamatusi projekti mõistega.
Ehitiste informatsiooni modelleerimise ajastul on projekteerimine lausa pentsik, sest enam ei tegele me tasapinnaliste kujutiste vormistamisega vaid 3, 4 ja ka 5 mõõtmelise ruumi kavandamisega.
Seega harjutame kõik koos: ma kavandan, sa kavandad, ta kavandab, me kavandame, te kavandate, nad kavandavad ja mina modelleerin, sa modelleerid, ta modelleerib..
Kes oled Sina, millega tegeled ja oma eksistentsi tööturul põhjendad? Ehk on aeg meie koolitustel BIM avastada?
