Lõimitud Projekti Tarne - millal Eestis jõuame selleni?

AU 2011 kolmas päev

Lõimitud Projekti Tarne - millal Eestis jõuame selleni?Täna on minu viimane päev loengutel ning homme tuleb kahjuks Eestisse tagasi lennata. Igatahes võin öelda, et kui vähegi kellelgi võimalust on soovitan järgmisel aastal Autodeski Ülikoolist osa võtta. Mina igatahes tahan kindlasti ka AU 2012 osa võtta.

Kuid mis siis täna huvitavat toimus. Kui päris aus olla, siis on terve tänane päev andunud mulle nii palju mõtteainet, et sellest jätkub järgmise aasta konverentsini.

Nimelt hommikul toimus loeng, kus räägiti ühest ehitusprojektist USAs. Ja nii nagu ikka, arhitekt disainis hoone, korraldati hange ja leiti ehitaja. Kuid siis tuli paus – ja mitte halvas mõttes. Vaid koos ühiselt võeti aeg maha. Arhitekti 2D joonistest modelleeriti 3D mudel. Seejärel kutsuti kokku kõik osapooled: tellija, arhitekt, ehitaja ning alltöövõtjate projekteerijad ning järgmised 7 kuud istuti iga päev koos ühiselt suure laua taga ning modelleeriti ning organiseeriti kogu järgnevat protsessi. Kui leiti mingi konflikt hoone projektist näiteks seadmed ei mahtunud ruumi ära vms, siis tehti ühiselt otsus muudatuseks ninn arhitekt ja tellija kirjutasid koos “paberile” alla. Peale modelleerimist ning organiseerimist asuti alles reaalselt ehitustegevuse juurde. Kuigi esineja väitel oli projekti hind tehtud väikese alapakkumisena, suudeti tänu korralikule planeerimisele ning suuremate projekteerimisvigade likvideerimisele lõpetada ehitus kasumlikult.

Mis aga on eelmise jutu mõte? Jällegi on kõige tähtsamal kohal suhtlus ning koostöö. Hilisemas ehitusprotsessis ei tehtud hoone projektis enam ühtegi muudatust. Arhitektide ideed on säravad, kuid arhitektilt ei saa nõuda projekti “ehitatavust”. Selleks on vaja erinevate osapoolte teadmiste ja oskuste panust.

Teiseks tutvusin täna lõunasöögi lauas ühe Canada projekteerimisfirma BIM direktoriga ning rääkisime põgusalt juttu teemal BIM-i ja 3D juurutamine. Ta rääkis, et tema firmas on igal projekteerijal kohustuseks teha 8 tunnisest tööpäevast 5 tundi tööd ning 3 tundi õppida tundma tarkvara uusi võimalusi ning tegelda enesetäiendamisega. Samuti on temal iga töö jaoks kindel inimene tööle palgatud, sest just nii saavutatakse suurem efektiivsus ning kvaliteet töö teostamisel. Kui ta kuulis, et meil Eestis käivad asjad pigem nii, et kohe peale ehitushanget tuleb kiirest kopp maasse lüüa ning kaevama hakata, vastasel juhul oled juba graafikust maas või, et pigem antakse ühele inimesele tööülesandeid juurde kui kedagi tööle võetakse ja nõutakse ikka sama effektiivsust, siis ta ütles, et see on nii hea nali, et seda peaks kohe järgmistel esinemistel kasutama näitena.

Nii, et mõelge selle asja peale, kas pigem kiire, närviline ning vigaderohke ehitus või pikem planeerimine ja parem tulemus? Või hoopis rohkem koormust ja pikemad töötunnid ühele töötajale kui suurem efektiivsus ja parem resultaat?