Category: Üldine

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus Eesti Timmitud Ehituse Tugirühma vedamisel 05.11.2009 esimene Projektijuhtimise päev, mille kandvaks teemaks oli Timmitud Ehitamine (Lean Construction) ning peaesinejaks selle teema vaimne isa Lauri Koskela.

Lõpuks sai siis müstilisuse loor eemaldatud sellelt teemalt ja saalitäis erialaspetsialiste sai teada, et timmitud ehitamine on justkui uus vana. Nagu Lauri ütles, ei ole võimalik ühe loenguga anda tervikpilti teemal, milleks ülikoolis kulutatakse terve semester. Tõenäoliselt on see nii, kuid siiski ei jäänud mulle muljet, et tegemist oleks raketiteadusega. Kuna Lauri ettekanne oli pikk ja lohisev, kordame siin üle timmitud ehituse 7 (seitse) printiipi.

1. Elimineeri raiskamine
2. Sõnasta täpselt väärtus lõpptarbija perspektiivist lähtuvalt
3. Identifitseeri need protsessid, mis loovad lõpptarbijale väärtust ja elimineeri väärtust mitte loovad protsessid
4. Planeeri väärtust loovad protsessid ühe pideva voona
5. Lase kliendil vedada, ära tee ühtegi tegevust enne, kui selleks on vajadus ja olemas kogu informatsioon, siis tee see ruttu
6. Arenda perfektsust läbi pideva õppe ning arenduse

 

Kuues printsiip on ühtlasi ka projektijuhtimise meetod ehk Last Planner meetod. See erineb kriitilise tee meetodist (finish-start) selle poolest, et lisaks tööde omavahelistele seostele lisatakse seosed muu informatsiooniga, mis on töö alustamise eelduseks. Ühtegi tööd ei alustata enne, kui on olemas kogu vajalik informatsioon. See on koht, kus ilmselt nii mõnigi saalis viibinu mõtles.. hmm, aga me ju nii teemegi. Võib-olla, aga mitte alati ja mitte süstemaatiliselt. See on siiski üsna tavapärane, et vastvalminud seina lõigatakse avausi ja vastvalminud teekate freesitakse torude paigaldamiseks läbi.

Lauri Koskela jõudis põgusalt rääkida ka timmitud ehitamise rakendamisest. Kuidas seda teha, mida selleks vaja on? Esmalt on oluline organisatsiooni protsesside korraldamine timmitud ehituse printsiipidest lähtuvalt. Kas aga sellest piisab? See jäigi mõnevõrra ebaselgeks, et kuidas ikkagi Last Planner meetodit rakendada ja siis kõike seda informatsiooni hallata, mis erinevate tööde sisendiks vajalik on? Lauri tõi välja kaks koolkondlikku arvamust. Ühed arvavad, et BIM rakendamine tuleb timmitud ehitamisele kasuks, teised arvavad, et BIM rakendamine on timmitud ehituse eeldus. Mina arvan, et BIM ongi suuresti timmitud ehitamine. Igal juhul leidis kinnitust tõsiasi, et Informatsioon on tähtsaim ehitusmaterjal^TM.

Tänapäeval ei tehta ehituses midagi ilma arvutite abita. Infosüsteemid on arvutitel baseeruvad koosnedes riist- ja tarkvarast ning neid mõistvatest inimestest. Selleks, et hakata timmitult ehitama, tuleb ka oma infosüsteem vastavalt seadistada. Kui tahate kriitilisel teel baseeruvat projektijuhtimise tarkvara asendada Last Planner meetodiga, siis tuleb kasutusele võtta 4D/5D ehitusjuhtimise tarkvara. Meil on teile lahendus olemas.

 

Teatavasti on Eestis esimesena alustanud mudelpõhise projekteerimise juhendi koostamist Riigi Kinnisvara AS. See juhend on tegelikult juba koostatud ning kommenteerimisringil. Tegemist on väga põhjaliku ja asjaliku juhendiga, mida Riigi Kinnisvara plaanib hakata rakendama uutes projektides eesmärgiga saada kvaliteetsemaid projekte ning vältida probleeme ehitusplatsil.

Ameerikamaal on asjad jõudnud natuke kaugemale. Mudelpõhine projekteerimine on kujunenud juba igapäevaseks, kuid üha enam liigutakse mudelpõhise ehitusjuhtimise ja kinnisvarahalduse suunas. BuidingSMART alliansi^TM rahastamisel on valminud esimene 4D/5D BIM projekti elluviimise juhend. Juhendi koostamisega tegeleb töörühm Pennsylvania Osariigi Ülikooli juures (PennState).

Juhend on loodud eesmärgiga aidata projektimeeskondadel kavandada oma BIM strateegiat ning BIM projekti elluviimist. Peamised informatsioonivahetuse kontseptsioonid on välja töötatud buildingSMART alliansi standardi loomekava alusel, mille eesmärgiks luua raamistik kogu ehituse ja kinnisvara valdkonna efektiivsuse tõstmiseks. Loe lähemalt ja lae juhend alla siit.

Ilmselt olete juba teadlikud, et AutoCAD ja Revit 2010 versioonidesse on lisatud niinimetatud Freeform design võimalus. See tähendab, et projekteerijal, olgu ta siis arhitekt või konstruktor, on täiesti vaba voli kavandada mistahes kuju ja geomeetriaga ehitisi. Kuigi esimesed vabakujulised projektid pärinevad juba 20 aasta tagant, on siiani olnud probleemiks nende vabakujuline realiseerimine.

Eestis ei ole veel kohanud selliseid vabavormilisi projekte, ilmselt eelkõige seetõttu, et need ei ole nii lihtsalt ehitatavad. Maailm aga liigub kiiresti edasi ja futuristliku disainiga projekte kohtab juba massiliselt. Võib-olla üks esimesi selliseid projekte oli Sir Norman Fosteri projekteeritud Gherkin Tower Londonis. Tegelikult ei ole tegemist veel vabakujulise disaini, vaid generatiivse ehk algoritmilise disainiga või kui soovite, siis matemaatilise arhitektuuriga. Gherkin Toweri kumerad pinnad on vaid näiliselt kumerad, moodustudes kolmnurksetest tasapindsetest klaasikildudest. Kas te kujutaksite ette, et autosid tehtaks sellisel viisil? isegi Hummer ei ole ju kandiline.

Majanduse reeglite kohaselt vastab turg alati nõudlusele pakkumisega. Võttis aega küll, aga nüüd on Londoni ehituskeskuses võimalik näha vabavormilist roostevabast terasest fassaadilahendust, mida pakub esimesena maailmas firma Formtexx. Millal näeme uue kvaliteediga arhitektuuri Eestis?

Tahad sõida Las Vegasesse ja võtta osa selleaastasest Autodesk University 2009 konverentsist? Kui jah, siis täida ära see hinnanguleht ja oota loosimist 26ndal augustil. Kui loosiõnn naeratab, saad prii pääsme konverentsile, ööbimise Mandalay Bay hotellis ning lennupiletid suvalisest ameerika linnast Las Vegasesse ja tagasi. Ise tuleb ennast toimetada siis ühte ameerikamaa linna.

Autodesk avalikustas neljapäevasel Webcastil AutoCADi uue versiooni 2010. Selle webcasti salvestust, samuti ka järgnevate tootetutvustuste salvestisi saavad kõik soovijad vaadata siit. Samas leiab videosid juba ka Youtubest.

AutoCAD 2010 pakub mitmeid üllatavaid uuendusi, millest ehk põnevamad on freeform modeling ja parameetriline projekteerimine. Samas on uuenduste loetelu pikem, kui eelmistel versioonidel, lähemalt võib lugeda Heidi Hewetti blogist.

{youtube}yZYo8_12hdo{/youtube}