AutoCAD 2011 – joonestuslauad on siis sellised?

AutoCAD 2011 on järjekorras 25 avalik AutoCAD väljalase versiooni numbriga 18.1. Väljalaske kuupäevaks 25 märts 2010. Nagu teame, on Autodesk alates 2000 aastast andnud igal aastal välja uue versiooni AutoCAD tarkvarast ning alates aastast 2003 toimub see süstemaatiliselt märtsis. On neid, kes arvavad, et seda on liiga tihti ja ka neid, kes ei kannata uut versiooni ära oodata. Kas seekordseid uuendusi on palju või vähe? Kas ja kui palju kellelgi neist kasu on? Jäägu see igaühe enda otsustada.

Uute versioonide kasutuselevõtul on üks mure seotud failiversioonidega. AutoCAD 2011 ei too kaasa uut dwg versiooni. Teine mure on seotud nõudmistega arvuti riistvarale ja operatsioonisüsteemile. Uut versiooni soovitatakse Windows 7 platformile, kuid toetatud on ka Windows XP ja Vista. Meie soovitame ka ja eriti 64bitist Windows 7, sest see on tõeline power.

Siinkohal märgiks ära mõned olulisemad AutoCAD 2011 uuendused.

  • Pindade modelleerimine ja analüüs. Vabakujulisi mudeleid saab luua seotuna lihtsate geomeetriliste elementidega säilitades nende omavahelised seosed. Kui algne objekt muutub, muutub ka sellega seotud mudel. Analüüsida saab pindade pidevust, kumerust ja ühilduvust.
  • Punktipilvede töötlus. Eelkõige mõeldes LIDAR skännerite levikule on see väga vajalik omadus olemasolevate objektide digitaliseerimiseks 3D kujul. Toetatud on kuni 2 miljardit punkti ühes failis.
  • Edasi on arendatud parameetrilist projekteerimist ja objektide omavahelist sidusust, mis versioonis 2010 oli alles täiesti uus võimalus. Nüüd on võimalik objektide parameetrilist sidusust määrata automaatselt.
  • Terve rida töötamist kiirendavaid omadusi: polüjoonte töötlus (grips), pinna viirutuse edasiarendus (hatch), sarnaste objektide valik, objektide peitmine ja isoleerimine sõltumata kihist, läbipaistvuse määramine objektidele ja kihtidele, jne..

Kõiki väikseid uuendusi üles lugeda pole mõtet. Oma silm on kuningas, sestap tasub vaadata Autodeski loodud tutvustavaid videoid. Järgnev on sissejuhatus AutoCAD 2011 versiooni.

 

 

Kogu valiku AutoCAD 2011 tutvustavatest videotest leiad siit.

BIM Wiki

bimwikiEntusiastid on loonud BIM teemalise wiki lehekülje. Need kaks lühendit ilmselt siinkohal lahti mõtestamist ei vaja. Sellel lehel on võimalik kõigil kaasa lüüa ehitiste informatsiooni modelleerimise teema arendamisel. Lehekülg on sõltumatu tarkvaratootjatest, samas on seal ka informatsioon teadaolevate tarkvara tootjate kohta. Hetkel on wiki suurimaks väärtuseks lingikogum, kust leiab viiteid erinevatele tarkvaradele, juhenditele, standarditele, jne.

See kellel ei ole jätkuvalt selge miks BIM kasulik on, saab ka sellele küsimusele vastuse enda ja kaasvõitlejate mätta otsast vaadatuna.

ImageModeler – kuidas kiiresti fotode põhjal ehitisi modelleerida?

Projekteerimistarkvaradega nagu Revit või miks mitte ka AutoCAD on lihtne modelleerida uusehitisi. Tegelikult on enamus projekte seotud siiski olemasolevate ehitistega. Hooneid laiendatakse, muudetakse ruumide paigutust, renoveeritakse tehnosüsteeme, lisatakse soojustust, jne. Uuenenud nõuded energiatõhususele ja pelgalt elunõu energia kokkuhoiuks eeldab energiatõhususe auditite teostamist. Kuidas aga lihtsa vaevaga luua olemasoleva ehitise mudel? Üks võimalus on laserskaneerimine või ka fotogrammmeetria, mis on laialdaselt kasutusel maa mõõdistamisel. Hoonete skaneerimine on siiski kulukas ja esialgu tasuv vaid vanade hoonete puhul, mille seinad ei ole kipsist.

Autodesk ImageModelerAutodesk pakub lihtsamat ja täiesti toimivat, esialgu isegi uskumatut lahendust – Autodesk ImageModeler. Ehitise modelleerimiseks on vaja fotoaparaati, eelistatult digitaalset, sest pildid on vaja saada arvutisse. Ehitisest tuleb teha pilte, piisab ühest, aga mida rohkem pilte teha, seda täpsema ja kvaliteetsema mudeli saab. Väga oluline on teada kaamera parameetreid pildistamisel, eriti fookuskaugust. Tarkvaraga on kaasas juhend, kuidas kolmeetapiliselt saab fotodelt luua ehitise mudeli. Kuidas täpsemalt, vaata järgnevalt videolt..

 

ImageModeleri pakutakse lisaväärtusena Reviti ja Civil 3D klientidele, kes omavad püsikliendilepingut. Saad selle alla laadida Subscription Centerist!

AutoCAD Freestyle – vabadus joonestada

AutoCAD FreestyleAutodesk LABS projektist Cooper on välja kasvanud toode nimega AutoCAD Freestyle. Nüüd võib igaüks ilma aeganõudva väljaõppeta teha täpseid 2D jooniseid dwg formaadis. AutoCAD freestyle sisaldab ainult joonestusvahendeid ning on seega kerge ja muidugi ka taskukohane (maksab mitte midagi) alternatiiv AutoCAD LT või AutoCAD rakendustele. Ja joonte tõmbamisele lisaks on olemas ka plokid erinevateks teemadeks: haljastus, sõidukid, uksed-aknad, jpm.

Kuna tegemist on tehnoloogia eelvaatega (technology preview), siis on muidugi võimalik, et toote tarnetingimused võivad edaspidi muutuda. Ja mis siis, kui muutuvadki. Võta ja joonesta vabalt, kaotada pole midagi!

Autodesk LABS uudiseid – redigeeri dwg faile oma brauseris

Autodesk LABS töötab järjest uute projektide kallal mõeldes ikka sellele, kuidas parandada koostööd projektides. Seekord kiidaksime kahte huvitavat projekti.

Project Butterfly on uus Flashil põhinev rakendus, mis võimaldab redigeerida dwg formaadis jooniseid otse Sinu lemmikbrauseris. Sisuliselt võid ilma eritarkvarata suvalises arvutis avada oma joonise või luua uue, seda siis teistele välja jagada.

Project Butterfly screenshot

Toetatud on Firefox, Internet Explorer, Chrome ja Safari brauserid. Seega saad jooniseid oma meeskonnaga jagada praktiliselt kõigil enamlevinud arvutisüsteemidel. Kui soovid lihtsalt proovida rakendust, siis ei ole vaja registreeruda. Kui soovid oma jooniseid teistega jagada, siis on registreerumine vajalik.

 

Teine projekt, mis on alles vägagi toores, aga paljutõotav, on Project BlueStreak. Projekti eesmärgiks on luua veebipõhine koostöökeskkond ehitusvaldkonna projektide jaoks. Projekti arendatakse vastavalt kasutajate (katsetajate) tagasisidele ning ettepanekutele. Tänaseks on sisseehitatud funktsionaalsus failide üleslaadimine-allalaadimine, veebipõhine kommenteerimine, teadete edastamine. Jälgime huviga, mis see projekt endaga kaasa toob. Arvatavasti leiavad integreerimist mitmed varasemad projektid, nagu Freewheel ja Butterfly, mis võimaldaks samas ka faile vaadata ja redigeerida.

AUGIWorld: Navisworks ühendab BIM maailma

AUGIWorld on ajakiri, mida annab välja Autodeski tarkvara kasutajate grupp. Selle ajakirja viimases numbris ehk 06/2009 kirjutab Judah Jackson Navisworksist ja BIM maailmast. Jutus Navisworksist on tegelikult ka mitmeid huvitavaid mõtteavaldusi, millega järele mõeldes tuleb nõustuda.

Sissejuhatuses leiab Judah, et kuigi ehitiste informatsiooni modelleerimine eksisteeris ka enne Revitit, on reaalsus see, et hea idee kehv teostus ei lubanud ehitusinfo modelleerimise tehnoloogia võidukäiku – tõelist innovatsiooni. Alles Reviti tulek põhjustas paradigmade muutuse ja teised hakkasid järele hüüdma “mina ka!”.

Selge on see, et ehitisi modelleeritakse täna erinevate tarkvaradega ja nii ka tulevikus. Suur küsimus on, kuidas tagada erinevate tarkvarade ühilduvus, BIM töövoo katkematus ja informatsiooni koherentsus?

Ka meil on mõned konsultandid hakanud väga jõuliselt reklaamima IFC failiformaati, mida kasutada mudelite edasiandmiseks teistele osapooltele. IFC standard on väga tore asi, kuid siiski puudustega ja jääbki olema puudustega. Asi on selles, et universaalse IFC standardi arendamine on aeganõudev ja eeldab paljude osapoolte kokkuleppeid. Samal ajal toimub tehnoloogia tohutult kiire areng ja standard ei suuda sammu pidada tarkvara võimalustega. See on ka põhjuseks, miks kogu informatsioon, mida erinevates tarkvarades luuakse, ei jõua teistesse tarkvaradesse läbi IFC formaadi. Seda ei saa pidada erinevate tarkvarade probleemiks.

Kui ühes ettevõttes on võimalik projekteerimisprotsessis rakendada tarkvarasid, mis on enam-vähem ühilduvad, siis erinevate büroode koostöötamisel on see sageli välistatud. Nii või teisiti on vajalik lahendus kõigi projekti osade omavaheliseks sidumiseks ja kontrolliks. See lahendus on täna olemas.

Autodesk Navisworks võimaldab esitada väga paljusid, tegelikult kõiki praktikas enimkasutatavaid mudelformaate ilma kadudeta ning siduda neid omavahel üheks tervikuks. Navisworks ei ole projekteerimistarkvara selles mõttes, et temaga luua projekti. Navisworks on projekti kontrollimise ja analüüsimise tarkvara. Kui näiteks Revit MEP suudab suurepäraselt analüüsida torustikke konflikte teiste objektidega, siis sellega see omadus Revitis ka piirdub. Navisworksi jaoks ei ole vahet, mis objektidega on tegemist, ta suudab võrrelda kõigi objektide paigutust aegruumis, kiiresti ja efektiivselt.

Kokkupõrke detektiiv Navisworks Manage tarkvaras

Navisworks on saadaval nelja erineva versioonina: Freedom, Simulate, Review ja Manage. Tegelikult on nii, et kui keegi räägib Navisworksi vajadusest, siis mõtleb ta Manage versiooni, sest ainult Manage sisaldab konfliktianalüüsijat. Freedom on Navisworksi failide tasuta vaataja, millega ei saa teostada analüüse.

Navisworksi võlu seisneb selles, et ta seob erinevad failid üheks tervikuks muutmata kujul, ehk puudub vajadus faile konverteerida. Samas on turvalisuse kaalutlustel võimalik mudel salvestada ka ühte Navisworks faili, et kolmandad osapooled ei saaks algsele projekti materjalile ligi.

 

{youtube}W0kw4obw2wc{/youtube}

Kui soovite Navisworksi esitlust, siis võtke meiega ühendust!

 

Ravime Eesti ehitusvaldkonda!

Ehitusuudised.ee kirjutab, et Eesti ehitusvaldkond on katki, võttes kokku Eesti juhtivate teadlaste ja praktikute seisukohad. Diagnoos on pandud, aeg oleks ravi alustada. Commuuni BIM-tohtrid aitavad Teid meelsasti, kui tunnete, et kuskilt valutab või veri ei käi läbi. Pühade ajal pakume ka tasuta konsultatsioone!

AU – palju häid ideid

Huh! Ülikoolis jälle käidud. Ei ole küll saanud teaduslikku kraadi ega mingit tunnistust, aga palju häid ideid kuhjaga. Eksivad need, kes arvavad, et Autodesk University on pelgalt Autodeski tarkvara õppimise koht. Kaugeltki mitte. Autodeski tehnoloogiad, mis väljenduvad erinevate peamiselt tehniliste valdkondade tarkvarades, on kahtlemata keskne osa sündmusest. Lisaks tarkvarale räägitakse tehnoloogiatest laiemalt, aga ka tehnoloogiate rakendamise tehnikatest, uutest säravatest tehnoloogilistest ideedest, mis parandavad meie suhet keskkonnaga jne. Öeldakse ju, et arvuti on lolluse võimendi. Arvuti teeb seda, mida temal palutakse teha. Kui antud korraldused on rumalad, siis on ka tulemus seda. Tarkvara ei mõtle meie eest, kuid liigume selles suunas, et järjest enam suudab tarkvara analüüsida alternatiive ja pakkuda lahendusi ning meile jääb valikuvõimalus. Sellest rääkis juba eelmisel aastal Autodeski tegevjuht Carl Bass.

Seekord oli vast kõige sisukamaks ettekandeks Amory Lovinsi “Advanced Design for Radical Energy Efficiency”. Mees, kes ise elab üle 20 aasta enda projekteeritud nn nullenergiaga majas, rääkis seda, mis haakub osaliselt ka timmitud ehitamisega. Valem on lihtne: optimeerida tuleb tervikut, mitte osi. See põhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, nii äris, kui riigi juhtimises. Ta tõi suurepäraseid näiteid mõtlematust raiskamisest, kus mingil hetkel on projekteerija enda tööd optimeerides tekitanud terve ahela mõttetut energiakulu nõudva süsteemi. Ka mina olen tähele pannud, et iga insener ja tehnik mõtleb ka töövahendi valikul eelkõige iseenda peale, optimeerides vaid enda töölõiku. Tulemuseks on terve rida omavahel koos mittefunktsioneerivaid tarkvarajuppe, mille tõttu ei kannata ainult projekteerimisprotsess, vaid ka projekt ise. Tellijal tuleb seega maksta lõivu projekteerija isekuse arvelt.

Suuremates ehitusvaldkonna konsultatsioonifirmades on tööl nn CAD managerid, uuemal ajal juba BIM managerid. Meie keeli tähendab see patsiga (või patsita) poissi, kes mõistab ehitusvaldkonna tarkvara, suudab näha projekteerimis-ehitusprotsessi infovoogu ja optimeerib tarkvaralahendused selliselt, et infokadu oleks minimaalne. See võib tähendada ka tegelemist ettevõttesisese tarkvaraarendusega. Eestis on selliseid poisse väga vähe, võib-olla kümmekond? Reeglina ei ole tegemist infotehnoloogia ala professionaalidega, vaid pigem ehitusvaldkonna professionaalidega, kes on vaimustunud infotehnoloogiast. Kogu projekti optimeerimine on suuresti nende isehakanud itimeeste võimuses. Kui aga itimees ei oska näha tervikut, siis tegeleb ta vaid üksikute tehnikute, arhitektide ja inseneride soovunelmate täitmisega. Tulemuseks on arhitektuur, mis nõuab normaalse sisekliima saavutamiseks tohutuid tehnosüsteeme, mis kunagi korrektselt ei toimi, kulutavad palju energiat ja muidugi ka raha.

Kuigi oleme enda arvates tehnoloogiliselt jõudnud väga kaugele, on meil vaja õppida lihtsaid asju nagu koostöö, teineteise mõistmine, kommunikatsioon ja tellija tegelikud vajadused. Sageli on nii, et informatsioon, mida salgame, varjame või moonutame, ongi tähtsaim ehitusmaterjal™ .

Nüüd see algab taas! AU

Hoolimata masust koguneb suur hulk Autodeski toodete kasutajaid, fänne, õpetajaid Las Vegasesse Autodeski Ülikooli, mida traditsiooniliselt peetakse tänupühade järgsel nädalal. Tänuväärselt on Autodeski inimesed mõistnud ka olukorda ja loonud võimaluse suurest sündmusest osa saada ka neil, kel Las Vegase sõit materiaalsetel või muudel kaalutlustel üle jõu käib. Esimest korda on võimalik sündmusest osa saada virtuaalselt ehk siis Interneti vahendusel. Püsiklientidel ehk Subscription lepingu omajatel on võimalik osaleda lausa tasuta. See on suurepärane võimalus. Usun, et kui võtate seda võimalust tõsiselt, siis hakkate järgmistel aastatel mõtlema juba reaalse kohalolu peale. Kui virtuaalselt on võimalik kuulata ja vaadata ettekandeid, siis Beerbustist osa saamiseks tuleb ikka koha peale minna. Mitte, et Budweiser õlu oleks, pigem ikka selle tohutu melu pärast tuleb sinna minna.

Kui Sa veel ei ole loonud endale päevakava või õigemini õhtukava detsembri esimesteks päevadeks, siis on viimane aeg klikata au.autodesk.com. Ettekanded algavad meie aja järgi sobivasti peale tööaega ja kestavad kesköö tundideni.

Kindlasti tasub vaadata keynote seansse. Carl Bass teeb tavapärase ülevaate Autodeski toodete tulevikust, samas kui AEC keynote seansil räägitakse juba konkreetsemalt ehitusvaldkonna tarkvarade tulevikust. Keynote seansi selle aasta külalisesineja on Amory Lovins, raamatu “Winning the Oil Endgame” üks autoritest. Ajakiri Time on ta nimetanud 100 maailma mõjukaima inimese hulka. Millest juttu tuleb, selgub juba kolmapäeval.

Ei saa mainimata jätta, et kui vaatate AU avalehelt reklaamvideot, siis oleme meie Kairega ka sinna sattunud.

Eestlased Autodesk Universityl 2008

Mis muud, kui edukat Ülikooli!

Timmitud ehitamisest ehk Projektijuhtimise päeva järelkaja

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus Eesti Timmitud Ehituse Tugirühma vedamisel 05.11.2009 esimene Projektijuhtimise päev, mille kandvaks teemaks oli Timmitud Ehitamine (Lean Construction) ning peaesinejaks selle teema vaimne isa Lauri Koskela.

Lõpuks sai siis müstilisuse loor eemaldatud sellelt teemalt ja saalitäis erialaspetsialiste sai teada, et timmitud ehitamine on justkui uus vana. Nagu Lauri ütles, ei ole võimalik ühe loenguga anda tervikpilti teemal, milleks ülikoolis kulutatakse terve semester. Tõenäoliselt on see nii, kuid siiski ei jäänud mulle muljet, et tegemist oleks raketiteadusega. Kuna Lauri ettekanne oli pikk ja lohisev, kordame siin üle timmitud ehituse 7 (seitse) printiipi.

  1. Elimineeri raiskamine
  2. Sõnasta täpselt väärtus lõpptarbija perspektiivist lähtuvalt
  3. Identifitseeri need protsessid, mis loovad lõpptarbijale väärtust ja elimineeri väärtust mitte loovad protsessid
  4. Planeeri väärtust loovad protsessid ühe pideva voona
  5. Lase kliendil vedada, ära tee ühtegi tegevust enne, kui selleks on vajadus ja olemas kogu informatsioon, siis tee see ruttu
  6. Arenda perfektsust läbi pideva õppe ning arenduse

 

Kuues printsiip on ühtlasi ka projektijuhtimise meetod ehk Last Planner meetod. See erineb kriitilise tee meetodist (finish-start) selle poolest, et lisaks tööde omavahelistele seostele lisatakse seosed muu informatsiooniga, mis on töö alustamise eelduseks. Ühtegi tööd ei alustata enne, kui on olemas kogu vajalik informatsioon. See on koht, kus ilmselt nii mõnigi saalis viibinu mõtles.. hmm, aga me ju nii teemegi. Võib-olla, aga mitte alati ja mitte süstemaatiliselt. See on siiski üsna tavapärane, et vastvalminud seina lõigatakse avausi ja vastvalminud teekate freesitakse torude paigaldamiseks läbi.

Lauri Koskela jõudis põgusalt rääkida ka timmitud ehitamise rakendamisest. Kuidas seda teha, mida selleks vaja on? Esmalt on oluline organisatsiooni protsesside korraldamine timmitud ehituse printsiipidest lähtuvalt. Kas aga sellest piisab? See jäigi mõnevõrra ebaselgeks, et kuidas ikkagi Last Planner meetodit rakendada ja siis kõike seda informatsiooni hallata, mis erinevate tööde sisendiks vajalik on? Lauri tõi välja kaks koolkondlikku arvamust. Ühed arvavad, et BIM rakendamine tuleb timmitud ehitamisele kasuks, teised arvavad, et BIM rakendamine on timmitud ehituse eeldus. Mina arvan, et BIM ongi suuresti timmitud ehitamine. Igal juhul leidis kinnitust tõsiasi, et Informatsioon on tähtsaim ehitusmaterjalTM.

Tänapäeval ei tehta ehituses midagi ilma arvutite abita. Infosüsteemid on arvutitel baseeruvad koosnedes riist- ja tarkvarast ning neid mõistvatest inimestest. Selleks, et hakata timmitult ehitama, tuleb ka oma infosüsteem vastavalt seadistada. Kui tahate kriitilisel teel baseeruvat projektijuhtimise tarkvara asendada Last Planner meetodiga, siis tuleb kasutusele võtta 4D/5D ehitusjuhtimise tarkvara. Meil on teile lahendus olemas.