AUGIWorld: Navisworks ühendab BIM maailma

AUGIWorld on ajakiri, mida annab välja Autodeski tarkvara kasutajate grupp. Selle ajakirja viimases numbris ehk 06/2009 kirjutab Judah Jackson Navisworksist ja BIM maailmast. Jutus Navisworksist on tegelikult ka mitmeid huvitavaid mõtteavaldusi, millega järele mõeldes tuleb nõustuda.

Sissejuhatuses leiab Judah, et kuigi ehitiste informatsiooni modelleerimine eksisteeris ka enne Revitit, on reaalsus see, et hea idee kehv teostus ei lubanud ehitusinfo modelleerimise tehnoloogia võidukäiku – tõelist innovatsiooni. Alles Reviti tulek põhjustas paradigmade muutuse ja teised hakkasid järele hüüdma “mina ka!”.

Selge on see, et ehitisi modelleeritakse täna erinevate tarkvaradega ja nii ka tulevikus. Suur küsimus on, kuidas tagada erinevate tarkvarade ühilduvus, BIM töövoo katkematus ja informatsiooni koherentsus?

Ka meil on mõned konsultandid hakanud väga jõuliselt reklaamima IFC failiformaati, mida kasutada mudelite edasiandmiseks teistele osapooltele. IFC standard on väga tore asi, kuid siiski puudustega ja jääbki olema puudustega. Asi on selles, et universaalse IFC standardi arendamine on aeganõudev ja eeldab paljude osapoolte kokkuleppeid. Samal ajal toimub tehnoloogia tohutult kiire areng ja standard ei suuda sammu pidada tarkvara võimalustega. See on ka põhjuseks, miks kogu informatsioon, mida erinevates tarkvarades luuakse, ei jõua teistesse tarkvaradesse läbi IFC formaadi. Seda ei saa pidada erinevate tarkvarade probleemiks.

Kui ühes ettevõttes on võimalik projekteerimisprotsessis rakendada tarkvarasid, mis on enam-vähem ühilduvad, siis erinevate büroode koostöötamisel on see sageli välistatud. Nii või teisiti on vajalik lahendus kõigi projekti osade omavaheliseks sidumiseks ja kontrolliks. See lahendus on täna olemas.

Autodesk Navisworks võimaldab esitada väga paljusid, tegelikult kõiki praktikas enimkasutatavaid mudelformaate ilma kadudeta ning siduda neid omavahel üheks tervikuks. Navisworks ei ole projekteerimistarkvara selles mõttes, et temaga luua projekti. Navisworks on projekti kontrollimise ja analüüsimise tarkvara. Kui näiteks Revit MEP suudab suurepäraselt analüüsida torustikke konflikte teiste objektidega, siis sellega see omadus Revitis ka piirdub. Navisworksi jaoks ei ole vahet, mis objektidega on tegemist, ta suudab võrrelda kõigi objektide paigutust aegruumis, kiiresti ja efektiivselt.

Kokkupõrke detektiiv Navisworks Manage tarkvaras

Navisworks on saadaval nelja erineva versioonina: Freedom, Simulate, Review ja Manage. Tegelikult on nii, et kui keegi räägib Navisworksi vajadusest, siis mõtleb ta Manage versiooni, sest ainult Manage sisaldab konfliktianalüüsijat. Freedom on Navisworksi failide tasuta vaataja, millega ei saa teostada analüüse.

Navisworksi võlu seisneb selles, et ta seob erinevad failid üheks tervikuks muutmata kujul, ehk puudub vajadus faile konverteerida. Samas on turvalisuse kaalutlustel võimalik mudel salvestada ka ühte Navisworks faili, et kolmandad osapooled ei saaks algsele projekti materjalile ligi.

 

{youtube}W0kw4obw2wc{/youtube}

Kui soovite Navisworksi esitlust, siis võtke meiega ühendust!

 

Ravime Eesti ehitusvaldkonda!

Ehitusuudised.ee kirjutab, et Eesti ehitusvaldkond on katki, võttes kokku Eesti juhtivate teadlaste ja praktikute seisukohad. Diagnoos on pandud, aeg oleks ravi alustada. Commuuni BIM-tohtrid aitavad Teid meelsasti, kui tunnete, et kuskilt valutab või veri ei käi läbi. Pühade ajal pakume ka tasuta konsultatsioone!

AU – palju häid ideid

Huh! Ülikoolis jälle käidud. Ei ole küll saanud teaduslikku kraadi ega mingit tunnistust, aga palju häid ideid kuhjaga. Eksivad need, kes arvavad, et Autodesk University on pelgalt Autodeski tarkvara õppimise koht. Kaugeltki mitte. Autodeski tehnoloogiad, mis väljenduvad erinevate peamiselt tehniliste valdkondade tarkvarades, on kahtlemata keskne osa sündmusest. Lisaks tarkvarale räägitakse tehnoloogiatest laiemalt, aga ka tehnoloogiate rakendamise tehnikatest, uutest säravatest tehnoloogilistest ideedest, mis parandavad meie suhet keskkonnaga jne. Öeldakse ju, et arvuti on lolluse võimendi. Arvuti teeb seda, mida temal palutakse teha. Kui antud korraldused on rumalad, siis on ka tulemus seda. Tarkvara ei mõtle meie eest, kuid liigume selles suunas, et järjest enam suudab tarkvara analüüsida alternatiive ja pakkuda lahendusi ning meile jääb valikuvõimalus. Sellest rääkis juba eelmisel aastal Autodeski tegevjuht Carl Bass.

Seekord oli vast kõige sisukamaks ettekandeks Amory Lovinsi “Advanced Design for Radical Energy Efficiency”. Mees, kes ise elab üle 20 aasta enda projekteeritud nn nullenergiaga majas, rääkis seda, mis haakub osaliselt ka timmitud ehitamisega. Valem on lihtne: optimeerida tuleb tervikut, mitte osi. See põhimõte kehtib igas eluvaldkonnas, nii äris, kui riigi juhtimises. Ta tõi suurepäraseid näiteid mõtlematust raiskamisest, kus mingil hetkel on projekteerija enda tööd optimeerides tekitanud terve ahela mõttetut energiakulu nõudva süsteemi. Ka mina olen tähele pannud, et iga insener ja tehnik mõtleb ka töövahendi valikul eelkõige iseenda peale, optimeerides vaid enda töölõiku. Tulemuseks on terve rida omavahel koos mittefunktsioneerivaid tarkvarajuppe, mille tõttu ei kannata ainult projekteerimisprotsess, vaid ka projekt ise. Tellijal tuleb seega maksta lõivu projekteerija isekuse arvelt.

Suuremates ehitusvaldkonna konsultatsioonifirmades on tööl nn CAD managerid, uuemal ajal juba BIM managerid. Meie keeli tähendab see patsiga (või patsita) poissi, kes mõistab ehitusvaldkonna tarkvara, suudab näha projekteerimis-ehitusprotsessi infovoogu ja optimeerib tarkvaralahendused selliselt, et infokadu oleks minimaalne. See võib tähendada ka tegelemist ettevõttesisese tarkvaraarendusega. Eestis on selliseid poisse väga vähe, võib-olla kümmekond? Reeglina ei ole tegemist infotehnoloogia ala professionaalidega, vaid pigem ehitusvaldkonna professionaalidega, kes on vaimustunud infotehnoloogiast. Kogu projekti optimeerimine on suuresti nende isehakanud itimeeste võimuses. Kui aga itimees ei oska näha tervikut, siis tegeleb ta vaid üksikute tehnikute, arhitektide ja inseneride soovunelmate täitmisega. Tulemuseks on arhitektuur, mis nõuab normaalse sisekliima saavutamiseks tohutuid tehnosüsteeme, mis kunagi korrektselt ei toimi, kulutavad palju energiat ja muidugi ka raha.

Kuigi oleme enda arvates tehnoloogiliselt jõudnud väga kaugele, on meil vaja õppida lihtsaid asju nagu koostöö, teineteise mõistmine, kommunikatsioon ja tellija tegelikud vajadused. Sageli on nii, et informatsioon, mida salgame, varjame või moonutame, ongi tähtsaim ehitusmaterjal™ .

Nüüd see algab taas! AU

Hoolimata masust koguneb suur hulk Autodeski toodete kasutajaid, fänne, õpetajaid Las Vegasesse Autodeski Ülikooli, mida traditsiooniliselt peetakse tänupühade järgsel nädalal. Tänuväärselt on Autodeski inimesed mõistnud ka olukorda ja loonud võimaluse suurest sündmusest osa saada ka neil, kel Las Vegase sõit materiaalsetel või muudel kaalutlustel üle jõu käib. Esimest korda on võimalik sündmusest osa saada virtuaalselt ehk siis Interneti vahendusel. Püsiklientidel ehk Subscription lepingu omajatel on võimalik osaleda lausa tasuta. See on suurepärane võimalus. Usun, et kui võtate seda võimalust tõsiselt, siis hakkate järgmistel aastatel mõtlema juba reaalse kohalolu peale. Kui virtuaalselt on võimalik kuulata ja vaadata ettekandeid, siis Beerbustist osa saamiseks tuleb ikka koha peale minna. Mitte, et Budweiser õlu oleks, pigem ikka selle tohutu melu pärast tuleb sinna minna.

Kui Sa veel ei ole loonud endale päevakava või õigemini õhtukava detsembri esimesteks päevadeks, siis on viimane aeg klikata au.autodesk.com. Ettekanded algavad meie aja järgi sobivasti peale tööaega ja kestavad kesköö tundideni.

Kindlasti tasub vaadata keynote seansse. Carl Bass teeb tavapärase ülevaate Autodeski toodete tulevikust, samas kui AEC keynote seansil räägitakse juba konkreetsemalt ehitusvaldkonna tarkvarade tulevikust. Keynote seansi selle aasta külalisesineja on Amory Lovins, raamatu “Winning the Oil Endgame” üks autoritest. Ajakiri Time on ta nimetanud 100 maailma mõjukaima inimese hulka. Millest juttu tuleb, selgub juba kolmapäeval.

Ei saa mainimata jätta, et kui vaatate AU avalehelt reklaamvideot, siis oleme meie Kairega ka sinna sattunud.

Eestlased Autodesk Universityl 2008

Mis muud, kui edukat Ülikooli!

Timmitud ehitamisest ehk Projektijuhtimise päeva järelkaja

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus Eesti Timmitud Ehituse Tugirühma vedamisel 05.11.2009 esimene Projektijuhtimise päev, mille kandvaks teemaks oli Timmitud Ehitamine (Lean Construction) ning peaesinejaks selle teema vaimne isa Lauri Koskela.

Lõpuks sai siis müstilisuse loor eemaldatud sellelt teemalt ja saalitäis erialaspetsialiste sai teada, et timmitud ehitamine on justkui uus vana. Nagu Lauri ütles, ei ole võimalik ühe loenguga anda tervikpilti teemal, milleks ülikoolis kulutatakse terve semester. Tõenäoliselt on see nii, kuid siiski ei jäänud mulle muljet, et tegemist oleks raketiteadusega. Kuna Lauri ettekanne oli pikk ja lohisev, kordame siin üle timmitud ehituse 7 (seitse) printiipi.

  1. Elimineeri raiskamine
  2. Sõnasta täpselt väärtus lõpptarbija perspektiivist lähtuvalt
  3. Identifitseeri need protsessid, mis loovad lõpptarbijale väärtust ja elimineeri väärtust mitte loovad protsessid
  4. Planeeri väärtust loovad protsessid ühe pideva voona
  5. Lase kliendil vedada, ära tee ühtegi tegevust enne, kui selleks on vajadus ja olemas kogu informatsioon, siis tee see ruttu
  6. Arenda perfektsust läbi pideva õppe ning arenduse

 

Kuues printsiip on ühtlasi ka projektijuhtimise meetod ehk Last Planner meetod. See erineb kriitilise tee meetodist (finish-start) selle poolest, et lisaks tööde omavahelistele seostele lisatakse seosed muu informatsiooniga, mis on töö alustamise eelduseks. Ühtegi tööd ei alustata enne, kui on olemas kogu vajalik informatsioon. See on koht, kus ilmselt nii mõnigi saalis viibinu mõtles.. hmm, aga me ju nii teemegi. Võib-olla, aga mitte alati ja mitte süstemaatiliselt. See on siiski üsna tavapärane, et vastvalminud seina lõigatakse avausi ja vastvalminud teekate freesitakse torude paigaldamiseks läbi.

Lauri Koskela jõudis põgusalt rääkida ka timmitud ehitamise rakendamisest. Kuidas seda teha, mida selleks vaja on? Esmalt on oluline organisatsiooni protsesside korraldamine timmitud ehituse printsiipidest lähtuvalt. Kas aga sellest piisab? See jäigi mõnevõrra ebaselgeks, et kuidas ikkagi Last Planner meetodit rakendada ja siis kõike seda informatsiooni hallata, mis erinevate tööde sisendiks vajalik on? Lauri tõi välja kaks koolkondlikku arvamust. Ühed arvavad, et BIM rakendamine tuleb timmitud ehitamisele kasuks, teised arvavad, et BIM rakendamine on timmitud ehituse eeldus. Mina arvan, et BIM ongi suuresti timmitud ehitamine. Igal juhul leidis kinnitust tõsiasi, et Informatsioon on tähtsaim ehitusmaterjalTM.

Tänapäeval ei tehta ehituses midagi ilma arvutite abita. Infosüsteemid on arvutitel baseeruvad koosnedes riist- ja tarkvarast ning neid mõistvatest inimestest. Selleks, et hakata timmitult ehitama, tuleb ka oma infosüsteem vastavalt seadistada. Kui tahate kriitilisel teel baseeruvat projektijuhtimise tarkvara asendada Last Planner meetodiga, siis tuleb kasutusele võtta 4D/5D ehitusjuhtimise tarkvara. Meil on teile lahendus olemas.

 

Esimene 4D/5D BIM rakendamise juhend

Teatavasti on Eestis esimesena alustanud mudelpõhise projekteerimise juhendi koostamist Riigi Kinnisvara AS. See juhend on tegelikult juba koostatud ning kommenteerimisringil. Tegemist on väga põhjaliku ja asjaliku juhendiga, mida Riigi Kinnisvara plaanib hakata rakendama uutes projektides eesmärgiga saada kvaliteetsemaid projekte ning vältida probleeme ehitusplatsil.

Ameerikamaal on asjad jõudnud natuke kaugemale. Mudelpõhine projekteerimine on kujunenud juba igapäevaseks, kuid üha enam liigutakse mudelpõhise ehitusjuhtimise ja kinnisvarahalduse suunas. BuidingSMART alliansiTM rahastamisel on valminud esimene 4D/5D BIM projekti elluviimise juhend. Juhendi koostamisega tegeleb töörühm Pennsylvania Osariigi Ülikooli juures (PennState).

Juhend on loodud eesmärgiga aidata projektimeeskondadel kavandada oma BIM strateegiat ning BIM projekti elluviimist. Peamised informatsioonivahetuse kontseptsioonid on välja töötatud buildingSMART alliansi standardi loomekava alusel, mille eesmärgiks luua raamistik kogu ehituse ja kinnisvara valdkonna efektiivsuse tõstmiseks. Loe lähemalt ja lae juhend alla siit.

Freeform – vabadus projekteerida ja ehitada

Ilmselt olete juba teadlikud, et AutoCAD ja Revit 2010 versioonidesse on lisatud niinimetatud Freeform design võimalus. See tähendab, et projekteerijal, olgu ta siis arhitekt või konstruktor, on täiesti vaba voli kavandada mistahes kuju ja geomeetriaga ehitisi. Kuigi esimesed vabakujulised projektid pärinevad juba 20 aasta tagant, on siiani olnud probleemiks nende vabakujuline realiseerimine.

Eestis ei ole veel kohanud selliseid vabavormilisi projekte, ilmselt eelkõige seetõttu, et need ei ole nii lihtsalt ehitatavad. Maailm aga liigub kiiresti edasi ja futuristliku disainiga projekte kohtab juba massiliselt. Võib-olla üks esimesi selliseid projekte oli Sir Norman Fosteri projekteeritud Gherkin Tower Londonis. Tegelikult ei ole tegemist veel vabakujulise disaini, vaid generatiivse ehk algoritmilise disainiga või kui soovite, siis matemaatilise arhitektuuriga. Gherkin Toweri kumerad pinnad on vaid näiliselt kumerad, moodustudes kolmnurksetest tasapindsetest klaasikildudest. Kas te kujutaksite ette, et autosid tehtaks sellisel viisil? isegi Hummer ei ole ju kandiline.

Majanduse reeglite kohaselt vastab turg alati nõudlusele pakkumisega. Võttis aega küll, aga nüüd on Londoni ehituskeskuses võimalik näha vabavormilist roostevabast terasest fassaadilahendust, mida pakub esimesena maailmas firma Formtexx. Millal näeme uue kvaliteediga arhitektuuri Eestis?

EASi abil koolitusele

 

Augustist maksab  EAS kinni mikro- ja väikeettevõtetele ning FIE-dele kuni 15000kroonise koolituse.

Toetuse eesmärgist on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu tööalastele koolitustele. Commuun OÜ kuulub koolitajate nimekirja, kelle kõik koolitused klassifitseeruvad nendele tingimustele.

 

Väikesteks ettevõteteks on ettevõtted, kus on kuni 49 inimest ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

 

Kui vajate meie koolitusi, siis kasutage võimalust. Meilt tuleb küsida koolituspakkumine ning esitada taotlus EAS-le.

Lähemalt saate lugeda EAS veebileheküljelt.

 

Koolituste kohta saate täpsemalt lugeda siin. Koolituskalender on koostamisel lähiajal.

 

 

EASi abil koolitusele

Augustist maksab  EAS kinni mikro- ja väikeettevõtetele ning FIE-dele kuni 15000kroonise koolituse, selleks on vaja esitada taotlus EAS-le.

Toetuse eesmärgist on tõsta mikro- ja väikeettevõtete konkurentsivõimet läbi parema ligipääsu tööalastele koolitustele. Commuun OÜ kuulub ka nede koolitajate nimekirja, kelle koolitused klassifitseeruvad nendele tingimustele.

 

Väikesteks ettevõteteks on ettevõtted, kus on kuni 49 inimest ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei üle 10 miljonit eurot.

Lähemalt saate lugeda EAS veebileheküljelt.

Kui vajate