Professionaalse Inseneri Blogi

Tekla teatas sellel nädalal uuest tootest nimega Tekla BIMsight, mida jagatakse kõigile tasuta küsimata nime ja isegi e-posti aadressi ei taheta teada saada. Selgelt on Tekla visanud kinda konkurentidele, sest mudelite konsolideerimise ja kontrollitarkvara valik on siiani olnud kesine ning hinnad krõbedad. Vaadates Tekla BIMsight omadusi, on tegemist kõige valusama konkurendiga samuti Soomest pärit Solibri Model Checkerile.

Laadisin Tekla BIMsight alla ja tegin mõned katsed. Hetkel on tegemist 32-bit versiooniga, kuid kohe lubatakse ka 64-bit versiooni, mis peaks olema kiirem ja võimaldama ka suuremaid mudeleid avada. Toetatud mudeli formaadid on IFC, dwg, dgn ja Web viewer XML. Mudelite keerutamine ekraanil on sujuv, kuid ekraani kontrollimise töövahendiks on ainult hiir, käsklusi menüüdest või nuppudelt anda ei saa. Kuivõrd minu hiire rullikut programm omaks ei võtnud, siis ei õnnestunud mul ka esialgu pilti suumida. Välja aitas touchpad scrolli funktsioon. Juhul, kui erinevad mudelid peaksid olema erinevats koordinaatides või mõõtühikutes, saab neid kenasti ka teisendada andes mudelile uued algkoordinaadid, pöördenurga ja skaala.

Proovisin ka konflikti kontrollijat. Saab seadistada konflikti kontrolli reegleid kas füüsilise kokkupuutena või kuja meetodil. Kahjuks ei õnnestunud mul küll kuja väärtust sisestada, ilmselt tarkvara vea tõttu.

Siiski võib saada aimduse konfliktide otsija tööpõhimõttest ja leitud konfliktide haldamisest. Konfliktidele saab määrata staatuse (New, Pending, Assigned, Critical, Resolved, Ignored) ning vastava värviga ka ekraanil kuvada.

Mudeli vaateid on võimalik salvestada ning ka klippida. Vaadetele saab lisada märkusi. Mõõta saab hetkel ainult vahemaad. Märkuste haldamine tundub kontseptsioonina mugav, kuid mul õnnestus tarkvara selle peale kokku jooksutada.

Tasuta tarkvara kohta on algus hoolimata vigadest ja piiratud võimalustest siiski muljetavaldav. Küsimus on, kas tasuta on tasuta igaveseks ja mis on Tekla plaan tegelikult. Elame, näeme!

Sõna “projekt” on eesti keeles väga mitmetähenduslik ja kohati lausa odavalt labane. Projekt võib tähendada konteineritäit tehnilist dokumentatsiooni, spetsifikatsioone, jooniseid ja skeeme Suure-Väina silla ehitamiseks või ka uue lüpsiku rahastustaotlust. Enamusel juhtudel mõistetakse projekti aga projektijuhtimise võtmes ühekordset tööd kindla eesmärgi, ressursside ja ajakavaga. Projektijuhi ametinimetus võib tähendada nii pilvelõhkuja ehitusplatsi juhti, kui WC-paberi müügimeest. Projektikirjutaja aga on see, kes oskab etteantud vorminõuete järgi kopipasteerida.
Projekteerija ametinimetus, mis ehitajate jaoks kipub vahelduva eduga olema ka sõimusõna, tuleneb projekteerimisest. Projekteerimine aga tähendab tasapinnale kujutamist ehk ka projitseerimist. See tähendab ju tegelikult etteantud lahendi tasapinnalist joonestamist, mitte uue lahendi väljatöötamist? Mina ei taha olla projekteerija, tahan olla midagi enamat!
Inglise keeles kasutatakse sõna “design“. Sama kõlaga eestikeelne “disain” on samas kitsatähenduslik ja selle all mõeldakse toote kavandamist. Design eesti keeles on aga kavandamine, kavand. Oleme küll harjunud projekteerima ja selle kõrval kõlab kavandamine kohmakana, aga tegemist on ikkagi eesti keelse ja arusaadava sõnaga. Võttes eestikeelse ja ühetähendusliku sõna aktiivsemasse kasutusse väldiksime arusaamatusi projekti mõistega. 
Ehitiste informatsiooni modelleerimise ajastul on projekteerimine lausa pentsik, sest enam ei tegele me tasapinnaliste kujutiste vormistamisega vaid 3, 4 ja ka 5 mõõtmelise ruumi kavandamisega.
Seega harjutame kõik koos: ma kavandan, sa kavandad, ta kavandab, me kavandame, te kavandate, nad kavandavad ja mina modelleerin, sa modelleerid, ta modelleerib..
Kes oled Sina, millega tegeled ja oma eksistentsi tööturul põhjendad? Ehk on aeg meie koolitustel BIM avastada?

BIM on lahe! Vähemalt kolmemõõtmelist mudelit meeldib kõigile vaadata. Seda on lihtne jälgida, seal on võimalik erinevaid mudeli osasid välja võtta, teostada konfliktanalüüsi leidmaks vigu ja palju muud. Kuid ehitajale ainuüksi pildi vaatamisest ei piisa. Selleks, et jälgida ehitusprotsessi kulgu ning eelkõige kontrollida ehituse kvaliteeti, peab iga töödejuht olema kursis ka kasutatavate materjalidega.

Hetkel, kasutades plaanilisi tööprojekte on materjalid määratletud kas jooniste kõrval materjalide loetelus või halvemal juhul kusagil seletuskirjas. Niimoodi näpuga mitmest kohast järge ajades ei ole väga keeruline vigu tekitada, mis omakorda tekitab meile aga üleliigse ajakulu. Isikliku aja väärtust teab igaüks ise.

Selleks, et projekteerija poolt lisatud materjalide infot kiiremini ja paremini kätte saada on Synchrol olemas võimalus seda kõike lihtsa hiireklikiga vaadata. Selle jaoks valige mudeli osa, mille infot soovite vaadata, avage Navigator paneel -> Resources -> User fields alajaotus. Sealt on võimalik lisaks saada teada mudeli osa mõõtmed. Antud pildil on näha info, mis on IFC tüüpi mudelile kaasa lisatud.

 

Head ehituse juhtimist ja kontrollimist.

Kuigi me riistvaraga otseselt ei tegele, on seekordne lugu just riistvarast. Nimelt on juba aastaid mind vaevanud nn hiirekäsi. Eelmisel aastal hakkasin tõsisemalt otsima lahendust ja siin ta on – Evoluent.

Eestis seda hiirt keegi ei müü, seetõttu tuli tellida Amazonist. Saabus ta aasta esimesel tööpäeval ja nüüd olen teda kasutanud kaks nädalat. Esimestel päevadel oli vägagi harjumatu, kuid tänaseks on pigem tavalise hiire kasutamine harjumatu. Peab ütlema, et Evoluent tundub käes nagu push-up bra, sest teda ei saa tervikuna pihku võtta, küll saab sõrmedega mudida (nuppe vajutada) ja sügada (rullikut liigutada). Sestap kutsungi teda juba tissiks, mitte hiireks. Laualt üles tõstmiseks tuleb teda küljele kallutada, et ta jääks peopesale ja siis saab teda ka teise kohta tõsta. Tõstmise vajadust ühe ekraaniga töötamisel tegelikult ei ole, pigem on see kahe ekraani probleem ja seetõttu kipub klaviatuur “tissile” ette jääma. Ehk on hea mõte hankida ka Evoluent klaviatuur, millel on numbriklahvistik vasakus servas!

Kui midagi selle uue sõbra kohta kehvasti öelda, siis ainsana on häirinud kolmas nupp, mis ulatub alumise servani välja ja kui liikuda mõne laual juhuslikult lebava objekti vastu, siis teeb ta “klikk”. Lahendus on laualt üleliigse prahi koristamine. Teine teema on muidugi tema transportimisega, tegemist ei ole päris kindlasti kaasaskantava isendiga, kui just vesti sees ei kanna.

Seekord sooviksin jagada Teiega jälle natuke tegemise oskust. Ehk siis täpsemalt mõned blogid tagasi lubasin, et kirjutan täpsemalt, et mis asi on 3D Path. See on uus võimalus Synchro 4.1.1-s, mis võimaldab panna asju ajas liikuma vastavalt meie endi soovile. Selle abiga on edaspidi lihtsam planeerida ehitustranspordi liikumist ja toimetamist kitsastes objektioludes.

Kuidas see aga käib?

 

1) Tuleb luua 3D Path (rada). Selleks sooritage 3D aknas parema hiireklahviga klikk ning valige Visual Indicator ja sealt Paths 3D. Edasi tuleb uuesti sooritada hiire parema klahviga klikk 3D aknas ning valida Create -> Path 3D.

Nüüd järgmiseks sooritage soovitud liikumistee alguses hiire vasaku klahviga topeltklikk. Sarnaselt tähistage ka kõik ülejäänud punktid, kus objekt muudab liikumissuunda. Teekonna lõpetamiseks tuleb teha hiire vasaku klahviga topeltklikk ning hiire parema klahviga klikk. Tulemuseks on punased jooned 3D aknas, mis tähistavad loodud teed.

 

2) Teine osa on valikuline. Avage Navigator paneelist 3D aken, valige seal alamenüüst Path 3D. Seal näete loodud 3D teed, mida on võimalik kujundada vastavalt enda äranägemise järgi (muuta nime, värvust, parandada teekonda). Selleks tuleb sooritdada nimel parema hiireklahviga klikk ning valida soovitud element.

 

3) Path 3D omistamine tööle. Selleks valige esmalt töö, millele on omistatud soovitud liikumisteega masin. Avage Task Properties paneel ning sealt alamenüü Resources. Sealt leiate eest rippmenüü tööga seotud ressurssidest. Valige soovitud masin ning Path 3D menüüst valige soovitud loodud tee.

Lõpetuseks viige fokusseeritud aja marker algusesse ning vaadelge tekkinud olukorda.

Head katsetamist.

Autodeski laborist tuleb uusi tehnoloogiaid nagu seeni pärast vihma. Uusim projekt nimega Galileo uurib võimalusi lihtsustada linnaplaneerijate tööd ning teha seda avalikkusele arusaadavamaks. Õige linn on elav ja ruumiline kooslus ehitistest, teedest, parkidest, veekogudest ja muidugi ka inimestest. Inimeste pidev lisandumine linnaruumi nõuab ka linnalt pidevat arengut – juurde, peale ja alla ehitamist.

Project Galileo aitab Sul kõike seda teha virtuaalselt, lihtsalt, kiirelt. Lae alla ja proovi ise ka. Kaasas on testimiseks linna mudel nimega “Tiny town”.

Projekti lehel on ka terve rida videosid, mille abil linnaehitamist õppida.

Ülevaate tarkvara võimalustest saad aga järgnevast videost.

 

Galileo on Autodesk LandXploreri edasiarendus, kus lisaks linnamudelite esitlemisele ja analüüside teostamisele on laiendatud võimalusi kiirelt visandada uusarendusi. NB! Kui laed Galileo alla, siis kontrolli, et Sinu arvutis oleks paigaldatud Microsoft .NET 4.0, DirectX 10 või uuem ning SQL Server compact 3.5. Kõik need leiad üles guugeldades Microsofti saidilt. Tegemist on uue tehnoloogia eelvaatega, mis töötab Sinu arvutis kuni 2011 juunikuuni.